Kuidas kirjutada…

arutlevat kirjandit…


Lisa kommentaar

Sõna “poolt” vastu


Eesti keeles on sõnu, mis end siin mõne prestiižse võõrkeele eeskujul niisama hästi tunnevad kui parasiidid peremeesorganismis. Mõnele neist on külge poogitud tähendusi, mis võiksid ka olemata olla, sest meie emakeeles on muidki väljendusvõimalusi. Võõrast keelest võib ju eeskuju võtta ja vahel ehk peabki, kuid eesti keele väljendusvõimalused on niivõrd rikkalikud, et saame hea tahtmise korral ka ilma pooketähenduseta hakkama.

Üks selliseid sõnu on „poolt”.

Esmalt näitelaused, milles sõna „poolt” igati omal kohal on:

1. Tallinna poolt lähenesid tumedad äikesepilved. Tuul puhus lääne poolt.
2. Hääletusel selgus, et otsuse poolt on 23 saadikut.
3. Andres on mulle isa poolt sugulane.
4. Astusin enne tööle minekut sõbranna poolt läbi.

Internet jagab lahkesti näiteid, kuidas sõna „poolt” väärkohelda. Lisan võimaluse(d) ilma parasiidita hakkama saada.

*„…käesolev jahiseadus võeti vastu Riigikogu poolt 24. aprillil 2002…”
Parandused:
1. „…käesolev jahiseadus võeti vastu Riigikogus 24. aprillil 2002…”
2. „… Riigikogu võttis käesoleva jahiseaduse vastu 24. aprillil 2002…”

*„…Järgmise sammuna tuleb eelnõu nii Euroopa Parlamendi kui EL Nõukogu poolt ametlikult vastu võtta…”

Parandused:
1. „…Järgmise sammuna peavad eelnõu ametlikult vastu võtma nii Euroopa Parlament kui EL Nõukogu…”
2. „…Järgmise sammuna tuleb eelnõu ametlikult vastu võtta nii Euroopa Parlamendis kui EL Nõukogus…”

Ei midagi keerulist!
Head nuputamist, kuidas ilma sõnata „poolt” hakkama saada, kui rong just Tartu poolt ei tule või keegi kellegi poolt ei hääleta!


Lisa kommentaar

Stiilivead – nominaalstiil ehk nominalisatsioon ehk nimisõnatõbi


Nominaalstiil ehk nominalisatsioon ehk nimisõnatõbi on liialdamine nimisõnadega, eriti tegusõnadest moodustatud mine-tuletistega. Nominaalstiil raskendab lausest arusaamist, sest laused on lohisevad ja pikad. Sageli sisaldavad sellised laused tegusõnu, mida võib julgesti nimetada tühiverbideks. Tühiverbe saab nimetada ka nõrga tähendusega tegusõnadeks, sest nad on kaotanud oma esialgse tähenduse. Sellised on näiteks teostama, läbi viima, toimuma, tegelema, sooritama, aset leidma,kuuluma.

Nominaalstiil on üks kantseliidi ehk ametnike slängi erijooni, mis tõrjub lausest välja sisuka tegusõna.

Näiteid koos parandustega

  • maksete teostamine = maksmine
  • leping on sõlmimisel = leping sõlmitakse
  • leiab aset uuringu teostamine = teeb/tehakse uuringut või veel parem: uurib/uuritakse
  • koolituse läbiviimine = koolitamine
  • viib läbi töötajatele suunatud koolituse = koolitab töötajaid
  • teostas kontrollkäigu = kontrollis
  • sanitaareeskirjade täitmise kontrollimise läbiviimiseks tuleb = selleks et sanitaareeskirjade täitmist kontrollida, tuleb…
  • olid selle väite osas soosivad = soosisid seda väidet
  • kuulub tasumisele = tuleb tasuda
  • Paljud gümnaasiumid kuuluvad lähitulevikus likvideerimisele = Paljud gümnaasiumid suletakse lähitulevikus
  • Töötamine ja õhtukoolis õppimine käis talle samaaegselt üle jõu. = Töötada ja samal ajal õhtukoolis õppida käis talle üle jõu.

Loe ka teisi postitusi stiilivigade kohta

Stiilivead

Stiilivead – liiasus

Stiilivead – argikeelsed väljendid

Kantseliit – üks levinud stiiliaps

Allikad: (Neid on kõiki võimalik  internetis lugeda)

  1. Keeleline toimetamine ja korrektuur, e-kursuse õpitekst, autor Reili Argus, 2009
  2. Et lugeja võiks tulla. Eesti Keele Instituudi artiklite kogumik
  3. Egle Pullerits. Kuidas hoiduda kantseliidist. (2010) Tartu: Keelehoolduskeskus


Lisa kommentaar

Stiilivead – liiasus


Liiasus tähendab, et kasutatakse mõnd ülearust sõna. See viga tuleneb sõnatähenduste vähesest tundmisest ja on üks levinud stiiliviga.

Toon siin näiteid, et mõistet selgitada.

  • Vigane lause: Pilved hajusid laiali.  Selles lauses on ülearune sõna laiali. Põhjendus: hajuma = laiali minema

Õige lause: Pilved hajusid.

  • Vigane lause: Talgupäeval osalenud kogunesid kokku pargis. Selles lauses on liiane sõna kokku. Põhjendus: kogunema = kokku tulema

Õige lause: Talgupäeval osalenud kogunesid pargis.

Vaata ka stiilivigade ülevaadet postitusest “Stiilivead”.


Lisa kommentaar

Kantseliit – üks levinud stiiliaps


„Mis asi see kantseliit nüüd õigupoolest oligi? Mingi materjal, millest büroohooneid tehakse? Et eterniit, terrasiit ja kantseliit? Või üks spetsiifiline kutsehaigus, tselluliidist ja hepatiidist küllaltki erinev?“ –nii küsis Karl Martin Sinijärv artiklis “Jutud väljasuremisest ärritavad mind”. Ta tõi ka kohe näite:

“Ilusas eesti keeles võiks vastata, et kaasakem riskiohje rakkerühm sidusgruppide sisendpakkumuste parendamisesse, sooritades postmodernistliku paradigma diskursiiv-narratiivse dekonstruktsiooni teostamise läbiviimise kordasaatmise ellukutsumist.“

Mis on kantseliit?

Kantseliit on ÕSi järgi silmatorkavalt paberlik, (negatiivses mõttes) kantseleilik keelepruuk. Kantseliitlik stiil on keerukas, ebamäärane, mitmeti ja raskesti mõistetav keelekasutus.

Millest kantseliit tuleneb?

  • võõra keele mallide ülevõtmisest (eriti inglise keelest). Seda tuleks karta rohkem kui võõrsõnade sissetungi.

Näide: Teie poolt tehtud ettepanek ja teiepoolne ettepanek oleks parem asendada sõnadega Teie ettepanek

Vea põhjus on ingliskeelne mall „something is done by …“

  • soovist näida asjalik ja omada võimu
  • mõtlemise ähmasusest
  • sisemisest ebakindlusest
  • eristumistarbest

Näiteid kantseliidi kohta (sulgudes antud parem variant):

  • teostab kontrolli (kontrollib), teostab ehitustöid (ehitab)
  • toimub rahvaarvu kasv (rahvaarv kasvab), toimub tarbimise vähenemine (tarbimine väheneb)
  • kunstniku poolt maaliti (kunstnik maalis), kellegi poolt väidetu (keegi väitis)
  • on vastutav (vastutab), on juhendav (juhendab), on tervist kahjustav (kahjustab tervist), metsa ääres asuv maja (metsaäärne maja)
  • ürituse läbiviimine (ürituse korraldamine)
  • ta omab head fantaasiat (tal on hea fantaasia), omab tähtsust (on tähtis),
  • rida uusi maju (hulk uusi maju)
  • turismialane projekt (turismiprojekt), haridusalane konverents (hariduskonverents)
  • on vajalik (on vaja), on sobilik (sobib)
  • ürituse raames (üritusel)
  • seoses haigusega (haiguse tõttu)
  • vastavalt seadusele ( seaduse järgi)
  • haigusjärgselt (haiguse järel, pärast haigust), taasiseseisvumise järgselt (pärast taasiseseisvumist),
  • praktiliselt samad mõtted (peaaegu või enam-vähem samad mõtted)
  • esmakordselt (esimest korda), veelkordselt (veel kord), ööpäevaringselt (ööpäev läbi), igakuiselt (iga(l) kuu(l), samaaegselt (samal ajal), ennetähtaegselt (enne tähtaega),  koheselt (kohe), veebipõhiselt(veebis))
  • leidis töö läbi oma õnne (leidis oma õnne töös)
  • vajakajäämised ravi osas (vajakajäämised ravis), andmed millegi osas (andmed millegi kohta)
  • käesolevaga teatan, et… (teatan, et…), käesolev töö (töö), käesolevaga sõlmivad lepingu (lepingu sõlmivad)
  • antud teema (teema)
  • kesklinna haldusterritooriumil (kesklinnas)
  • leiva- ja saiatooted (leib ja sai)
  • orienteeruvalt sada töötajat (ligikaudu, umbes sada töötajat)
  • kuulmis- ja nägemisvaegus ( ei kuule, ei näe hästi)

Kasutasin kokkuvõttes mitmeid veebimaterjale, tähtsaim neist oli

Egle Pullerits – Kuidas hoiduda kantseliidist


Lisa kommentaar

Enne või ennem?


Üks paronüümipaaridest, mis stiilivigu tekitab, on sõnad enne ja ennem. Vea tekkepõhjus on lihtne: kirjakeelt mõjutav kõnekeel.

Nende sõnade tegelik tähendus on järgmine:

enne=varem

  • Sõna enne on õige kasutada siis, kui tahetakse rääkida/kirjutada ajaliselt varem toimunust.

Näiteks:

Enne mõtle, siis ütle.

Enne töö, siis palk.

Enne tee kodused ülesanded ära, siis võid õue minna.

ennem=ennemini, pigem (=parem, eelistatavalt; meelsamini).

  • Sõna ennem on õige kasutada tähenduses ennemini, pigem, parem, eelistatavalt, meelsamini.

Näiteks:

Ennem hüppan ojasse, kui lähen Erastu Ennule! (L. Koidula näidendist “Säärane mulk”. Piiga ei taha naituda armetu kosilasega, ta eelistab end tappa.)

Ennem olen töötu, kui raban sellise palga eest. (Parem olen töötu…)

Ennem istun arvuti taga, kui lähen jooksma.

Loodan, et see väike postitus aitas  sõnade enne ja ennem tähenduse erinevust selgitada.


Lisa kommentaar

Õieti või õigesti?


Paronüümid kipuvad kõnekeeles sassi minema. Kirjakeelses tekstis peaks nende tähendust täpselt teadma ja neid õigesti kasutama.

Üks selline paronüümide sõnapaar on õieti ja õigesti. Kõnekeeles kiputakse sõna õieti kasutama seal, kus peaks olema hoopis õigesti.

  • Õieti=õigupoolest

Näide: Mida sa õieti siit otsisidki?

  • Õigesti=veatult, vigadeta 

Vastandsõna – valesti, vääralt

Näide: Kas kirjutasid selle sõna õigesti?


Lisa kommentaar

Stiilivead – argikeelsed väljendid


Argikeelsuse ehk kõnekeelsusena mõistetakse suulises suhtlemises kasutatavate sõnade, väljendite ja morfoloogiliste vormide rakendamist kirjatöös. Kuna kirjand peab olema kirjakeeles, siis loetakse argikeelsus stiiliveaks.

Loe stiilivigade kohta lähemalt postitusest “Stiilivead”.

Näiteid argikeelsuse kohta (Sulgudes lisatud kirjakeelne väljendusvõimalus):

– Inimestele lähevad peale katastroofid, õnnetused, vargused ja petmised.  (Inimesed on huvitatud katastroofidest, õnnetustest, vargustest ja petmistest.)

– Tegelt teisi maha tehes upitatakse ju iseennast. (Tegelikult)

– Ta oli järjekordselt miski jamaga hakkama saanud. (Ta oli järjekordselt midagi halba teinud.)

Beib oli kakskend aastat vana. (Tüdruk (Neiu) oli kakskümmend aastat vana.)

Kuna sa tulema hakkad? (Millal (kunas) sa tulema hakkad?) – Kuna tähenduses millal on argikeelne väljend.

– Ta pold varem linnas käind. (Ta polnud varem linnas käinud.) – nud-vormide lühenemine (käind, teind, näind, hakand) on omane kõnekeelele.

-Tõuse juba ometi ülesse! (Tõuse juba ometi üles!)

-Päike soendas maapinda. (Päike soojendas maapinda.)

Sihuke uni oli. (Selline uni oli.)

Mihuke kodukas sulle meeldib? (Milline koduleht sulle meeldib?)

-Mul on postkast spämmi täis. (Mul on postkast rämpsposti täis.)

-Pane tossud jalga ja pusa selga ja lähme jalkat vaatama! (Pane botased jalga ja džemper selga ja lähme jalgpalli vaatama!)

Promo meie firmat sellele kundele. (Kiida (reklaami) meie firmat sellele kliendile.)

-Tal on suht(koht) palju fänne. (Tal on suhteliselt palju austajaid.)


Lisa kommentaar

Paronüümid – mis need on?


Paronüümid on sõnad, mille häälikuline koostis on sarnane, aga tähendus erinev.  Sarnane häälikuline koostis tähendab, et sõnad erinevad kirjapildis vaid mõne tähe poolest ja neid on kerge seetõttu omavahel segi ajada. Paljusid paronüüme kasutatakse argikeeles massiliselt valesti, seetõttu on eksimused kerged tulema.

Kirjandis märgitakse eksimused paronüümide kasutamisel stiilivigadeks. Loe stiilivigade kohta täpsemalt postitusest “Stiilivead”.

Näiteid paronüümide kohta:

järele, järel, järgi

vahel, vahest, vast

ennem, enne

õhkama, õhkima

annaalid, anaalid

logaritm, algoritm

metroloogia, meteoroloogia

käsitlema, käsitsema, käsitama

imposantne, impotentne

alaline, alatine

õieti, õigesti


2 kommentaari

40 parasiitsõna ja -väljendit ehk nugisõna ehk ballastsõna


Kui inimese organismi on sattunud mingeid kahtlasi teid pidi need naljakad väikesed parasiidid ussnugilised, hakkab tal teatud kehaosa sügelema.
Kui kõnekeelde tekib liialt nugi-, parasiit- ehk ballastsõnu, oleme samuti häiritud – need kriibivad meie kõrva. Olemuselt on need tihti korratavad tähendust mitte omavad täitesõnad.

Kirjandist tuleb need kah halastamatult välja rookida, et tagada meeldiv sõnastus.

Kuigi nugisõnu on tekkinud väga palju, kirjutan siia 40 sagedasemat häirijat:

  1. nagu
  2. noh
  3. tähendab
  4. eksole
  5. eksju
  6. nii-öelda
  7. tead, teate
  8. saad sa aru
  9. on ju
  10. eks
  11. praktiliselt
  12. tegelikult aga
  13. igal juhul
  14. ääretult
  15. määratu
  16. tohutult
  17. absoluutselt
  18. mõistagi
  19. siin ilmneb
  20. peab ütlema
  21. tahaksin lisada
  22. üldiselt peab märkima
  23. pole huvitavuseta märkida, et…
  24. kurb tõsiasi
  25. ilmselge
  26. veelgi enam
  27. me kõik ju teame, et…
  28. nagu räägitakse
  29. rääkimata
  30. mainitagu siinkohal
  31. milleks ma sellest räägin
  32. nagu armastatakse öelda
  33. võtame kas või
  34. ühesõnaga
  35. on viimane aeg rakendada meetmeid
  36. on viimane aeg minna sõnadelt tegudele
  37. seega peame taas kord nentima
  38. “Miks see asi on oluline? Aga seepärast, et …”
  39. põhimõtteliselt
  40. sisuliselt

jne

Millised lisaksid siia loetellu? Minu absoluutne lemmik, peab ütlema, on “kurb tõsiasi.” 🙂 Olen üle pruukinud ka väljendit “ühesõnaga”. 🙂 jne!


2 kommentaari

Täitefraasid ja -sõnad – sisutühjad lauseosad ja sõnad


Huuled ja nägu kortsus – botoksit! Rinnad ripakil – silikoontäidist! Nii silikooni kui botoksi eesmärk ilumaailmas on täita tühja kohta. Kirjandis on vahel vaja täis kirjutada teatud arv sõnu ja seal lähevad botoksi ning silikooni asemel käiku täitefraasid ja -sõnad.

Sisutühjadel sõnadel ja fraasidel on igapäevases suulises suhtlemises oma otstarve.

Suulises väljenduses aitavad nad rääkijal keskenduda sellele, mida edasi öelda. Rääkija võidab aega mõtete kogumiseks oma peas. Samuti täidetakse nendega vaikusehetki. Kuulaja sätib neid märgates oma tähelepanu erksaks ja valmistub tähtsama kuulmiseks. (Kui ta on hea kuulaja. :))

Kirjandis pole need väljendid omal kohal. Need satuvad kirjandisse seetõttu, et tavatsetakse automaatselt üles kirjutada suulist kõnet, arvestamata kirjaliku eneseväljenduse eripäraga.

Valik täitefraase ja -sõnu:

  • tahaksin öelda
  • ütleme nii, et
  • samunegi et
  • mis ma nüüd tahtsingi öelda
  • nagu me teame
  • teatavasti
  • arvan, et
  • kui küsimust lähemalt uurida, siis
  • üldiselt
  • tegelikult
  • praktiliselt

Loe oma viimane kirjand üle ja pane tähele, kas selles oli sisutühja täitematerjali. 🙂

Võid kommentaaridesse kirjutada veel näiteid!