Kuidas kirjutada…

arutlevat kirjandit…


2 kommentaari

Isikustamine


Isikustamine ehk personifikatsioon on üks kõnekujunditest, mille sisu on inimlike omaduste andmine eluta ja elus loodusele. Isikustamine on üks metafoori alaliike.

Näiteid:

1.

Kuusirp lamas selili taevas ja tähed tantsisklesid tema ümber. – Lamamine ja tantsisklemine on tegevused, mida sooritavad inimesed. Kuid Kuu sellises asendis on näha sarnasust lamava inimesega ning tähtede vilkumine loob mulje, et nad tantsivad. Nagu näete, on tegemist peidetud võrdlusega.

Siin lauses on olemas ka metafoorKuusirp. Sellesse liitsõnasse on peidetud ära kuu võrdlus sirbiga, mida tehakse nende kahe kuju sarnasuse alusel. Kui selle sirbi teistpidi pöörate, siis näete, kui sarnased need kaks omavahel on.
2. Tiit Leito kirjutab oma meeleolukates “Pildikirjades Matsalust”:
“Suvi oli juba selja pööranud ja päike naeratas vaid harva oma tumedasse pilvepihku”. 
Päikese naeratamine on üks tuntumaid isikustamisi – vaadake või erinevaid veebipäikesi, millest paljudel suu kõrvuni peas. Oli selja pööranud – ainuüksi inimene pöörab selja, siin aga peame seda mõistma teisiti – sügis on kätte jõudnud, suvi lahkunud või lahkumas.



2 kommentaari

Allegooria


Allegooria on mõistukõne.

Allegoorilises kirjutises mõeldakse üht ja kirjutatakse teist.

Kindlasti on kõige enam allegooriat valmides, millest pärinevad ka mitmed tuntud allusioonid. Näiteks ütlus “viinamarjad on hapud” on tulnud Aisopose valmist “Rebane ja viinamarjad”, milles näljane rebane ei saa kuidagi viinamarju kätte ja ütleb seepeale, et ta ei tahagi neid – niikuinii on hapud.

Samas on teada faktid, mis tõestavad, et rebased armastavad viinamarju süüa. (Loe näiteks Maalehe artiklit “Rebased sõid istanduse viinamarjadest tühjaks”.) Seega – ta tahtis ja ihaldas neid viinamarju, aga kuna kätte ei saanud, hakkas neid hoopis kritiseerima.

Elus nimetatakse niisugust nähtust kognitiivseks dissonantsiks – keegi ihaldab midagi, leiab aga, et see ihaldatu on talle kättesaamatu ning hakkab seejärel hoopiski kritiseerima.

Ajakirjanikud on sedasorti allusioone varmad kasutama. Näiteks pealkiri “Ithaka-Maria hapud viinamarjad: imestasin, et Getter üldse finaali pääses!”

“Moekunstnike hapud viinamarjad” – pealkiri näitab, et ilmselt on Eesti moekunstnikud kadedad Arne Niidu peale, kes presidendipaari vastuvõturiideid kolm aastat järjest disaininud on. Nende kriitika võib tuleneda sellest, et oleksid ise tahtnud neid rõivaid disainida.