Päeva mõte – inimkond

“Edasijõudnud inimkond jaguneb üldiselt kaheks: need, kes raiskavad sööki seda söömata jättes, ja need, kes seda ära süües ennast raiskavad.”
Kalev Kesküla, Elu sumedusest

Sõnad, mille kirjutamisel sageli eksitakse

 

advokaat

anekdoot

arhitekt

eksaminand

grimeerima

intelligentne

koefitsient

kohv

konstateerima

kontsertide

magistrantuur

momentaanselt

mõttetu

orienteerima/orienteeruma

peatselt

potentsiaalne

teenindama

variant

õudselt

üles

 

Päeva mõte – eestlase päikeselinn

 

Ettevaatust, koer!

„Eestlase päikeselinnas on igaühel oma maja oma aiaga ja õue peal kuri koer. Ning ühine unistus, et keegi kunagi aiast mööda ei läheks – et koer ei ärrituks.”

Kalev Kesküla, Elu sumedusest

Maailm on värve täis… 1. Värvid meie keeles

Tänane kaunis suvepäev tekitas tahtmise kirjutada värvidest. Et eesti keeles leidub rikkalikult värvidega seotud sõnaühendeid ning püsiväljendeid, siis otsisingi kokku materjali selle kohta, kuidas eestlased oma keeles värve kasutavad. Minu hea abimees selle töö juures oli Keeleveebis leiduv “Eesti keele seletav sõnaraamat”.
Head lugemist!
VALGE
Valge kuld öeldakse piltlikult puuvilla kohta
Valge maagia (keskajal maagia heade vaimude mõjutamiseks).
Valge süsi öeldakse piltlikult hüdroenergia kohta
Valge vaip – lumevaip
valgete poolele kuuluv või sellega seotud, valgekaartlik; kodanlik. Valge armee.
kätt valgeks saama ~ tegema (käsi on valge – esimesi punkte (spordivõistlusel) v. esimest saaki saama (kalapüügil); mitte päris ilma punktideta v. saagita.) Võistleja sai alles 15. mänguminutil käe valgeks.
(nagu) valge vares – teistest silmatorkavalt erinev inimene. Maatüdrukul oli linnakoolis esiotsa valge varese tunne.
valge laev – kusagilt väljastpoolt oodatav päästja. Vene ja saksa okupatsiooni ajal ootasid paljud valget laeva.
valge laik (mingi senitundmata, läbiuurimata paikkond v. valdkond). Maailmas on valgeid laike üsna vähe alles jäänud. Karl Ristikivi armuelu kujutab endast eesti kirjanduse valget laiku.
valget päeva nägema (kaine olema)
KOLLANE
„Kehastab mõistust ja tarkuse voolu, talle on iseloomulik teadmishimu. Inimene, kes kasutab kollast, on laia silmaringiga ja täis optimismi, lõbus ja rõõmus inimene, kes on pidevas võitluses ega anna iial alla. Ta on alati valmis lahingusse minema, kusjuures tema relv ei ole mõõk vaid sõna- seega on osav sõnaseadja. Ta langetab kiiresti otsuseid ja täidab need kohe. Rumalaid inimesi ei suuda kollane taluda.
Üks tema lemmiktegevusi on teadete edastamine. Saanud midagi uut teada, hakkab ta otsekohe seda uudist avalikustama. Kõik kuulujutud on kollased. Kollane ihkab kuulsaks saada. http://www.sunisfun.com/page/varvide-energia-52
kollane ajakirjandus (põnevust, sensatsiooni taotlev, kõmu‑)
SININE
Sinine esmaspäev (purjutamisjärgne pohmeluses raisatud tööpäev)

Silmaalune oli siniseks löödud
vihastas, nii et läks näost siniseks

Sinilindu ei pea kaugelt otsima, ta on sinu sees peidus.

sinine veri (aadli päritolu), sinivereline
sinine jutt (kriips) järel minema tormama (sündmuspaigalt kiiresti lahkuma)
sinilind (millegi muinasjutulise, kättesaamatu kohta) – Sinilinnu võib teinekord leida ka oma koduhoovist.
Nooruse (hele)sinised unelmad on need, mis elu edasi viivad ja kõike paremaks muudavad.
sinist viha tundma – suurt, tõelist, ehtsat viha tundma ; oh sa sinine silmamuna!
sinine leht (haigusleht)
sinisilmne – naiivne – Mõni on liiga sinisilmne, et töötada õpetajana.
„Sinine on dramaatiline. Liiga palju sinist võib tekitada melanhooliat.” http://www.sunisfun.com/page/varvide-energia-52
MUST

Keegi ei soovi olla oma perekonna must lammas.

mustad prillid
Vaatab maailma läbi mustade prillide. (Nii öeldakse paadunud pessimisti kohta.)
Magamata öö või haigus tekitab mustad rõngad ümber silmade.
Suurest vihast läks tal silme eest mustaks. (Ta vihastas väga-väga-väga.)
mustad mõtted, must meeleolu, must tulevik – must tähendab siin sünget, morni; rasket, lootusetut, rõõmutut.
Sa näed kõike liiga mustades värvides (süngena, lootusetuna).
Ansipi kohta öeldakse, et ta viljeleb musta huumorit. (See tähendab, et naljatleb millegi tõsise, süngega.)
must südametunnistus, must minevik, must äri, must tegelane; töötab mustalt (tähendab, et on süüga koormatud, häbiväärne, kuritegelik; ebaseaduslik, mitteametlik.)
must maagia (nõidusega, maagiaga, vaimudega, ka põrguväega seotud)
ei öelnud musta ega valget – ei öelnud midagi
kellegi musta pesu pesema – saladusi päevavalgele tooma
must kass on nende vahelt läbi jooksnud – on tülis
must lammas – Igal perekonnal on oma must lammas, s.t keegi, kes on teistsugune ja teeb tegusid, mida ülejäänud pereliikmed heaks ei kiida.
närvi mustaks ajama – kedagi välja vihastama.
must valgel – selgelt. Siin on must valgel kirjas, et sisenemine on keelatud.
must nimekiri – vastaste, ebasoovitavate isikute, sobimatute raamatute vms. nimekiri. Poliitik sattus oma altkäemaksuskandaali tõttu musta nimekirja.
nii et maa must (kirumise vms. erilise ägeduse kohta). Mehed vannuvad, sajatavad, kiruvad nii et maa must.
musta valgeks (~ valget mustaks) tegema ~ rääkima ~ pöörama (midagi vastupidisena esitama, hrl. halba soodsas valguses näitama). Hea jutumees räägib musta valgeks.
ROOSA

Õnnelik ja lapsemeelne.

roosad prillid (põhjusetu, liigne optimism ja muretus)
Vaatab maailma läbi roosade prillide. (On liiga muretu, kergemeelne, optimistlik.)
roosad unistused, roosa meeleolu ((liiga) optimistlik, õnnelik, rõõmus, muretu, kerge)
Maakleri kirjeldus ümbruskonna kohta lisas korteri asukohale roosat värvi. (ilustav, ilutsev)
Pealt sinimustvalge, seest roosa. (Kaldub pahempoolsusesse.)
PUNANE

Punane sümboliseerib armastust ja kirge, punane on vere värv.

Sõnum mõjus talle nagu punane rätt härjale. (Sõnum ärritas teda.)
punane raamat (punakaaneline) raamat, millesse kantakse haruldased ja hävimisohus olevad taime- ja loomaliigid.
punase joonena või niidina läbima. (Juhtmõttena läbima)
punane propaganda, poliitika, kihutustöö. (pahempoolne, revolutsiooniline, sotsialistlik, kommunistlik)
hari läheb ~ lööb punaseks; harja punaseks ajama; hari on punane ( ütlus vihastamise, ägedaks saamise v. tegemise, äge olemise kohta)
punane kukk – tulekahju
ilma punase krossi, sendi, penni, kopikata olema – rahatu olema
punane latern – mingil alal paremuselt, edukuselt viimane. Meie meeskond ei jäänud võistlustel punaseks laternaks.
punaste laternate rajoon/tänav – piirkond, kust võib leida prostituute. „Punaseid laternaid kasutati varem sadamalinnades lõbustusasutuste eristamiseks, et meremehed soovitud asutused kergesti üles leiaksid ja otsimisega linnakodanikke ei segaks.” (Vikipeedia)
„Kuradit on juba keskajast peale kujutatud punases rüüs. Seetõttu sümboliseerib punane ka põrgutuld ja ohjeldamatut iha.
Punast värvi ruumis kipub inimene ajataju kaotama. Sellel põhjusel kasutatakse punast värvi tihti kasiinodes.” (Vikipeedia)
ROHELINE
Roheline kuld (mets). Hoidkem rohelist kulda.
rohelist teed andma – vabalt tegutseda laskma, kõiki takistusi kõrvaldades toetama. See seadus sai endale riigikogus rohelise tee.
Nooruk on alles roheline. (noor, naiivne ja kogenematu)

Roheliste liikumine hoiab keskkonda.

rohenäpp – inimene, kes tegeleb aiandusega
roheline – ökoloogilist mõttelaadi pooldav ja rakendav inimene. Roheliste liikumine ‘elukeskkonna kaitseks tekkinud ühiskondlik liikumine’.
roheline laine – valgusfooride töörütm, mis võimaldab sõidukeil õige sõidukiiruse puhul peatusteta liikuda. Iga taksosse istuja helesinine unistus on sattuda rohelisse lainesse.
PRUUN
Pruun katk (fašism)
Pruun kuld (põlevkivi)
LILLA
elu on lilla ~ lilla-prilla vananenud väljend (lõbusa, muretu v. kergemeelse elu kohta). Tal raha laialt ning elu lilla. *Arvab, et kui värki [= vara] laialt, siis on elu lilla-prilla!
lillat lööma – kergemeelset elu elama. Tüdrukud kippusid maalt linna lillat lööma.
lilla – homoseksuaalse inimese kohta
HALL
Hall argipäev. Hall maastik. (üksluine, ühetooniline, vaheldusetu, tuim, igav)
hall ametnik, hall mass (inimeste kohta: üksteisest vähe erinev, vähe silmapaistev, tähtsusetu.)
(endale) halle juukseid kasvatama v. saama – kellegi v. millegi pärast väga mures olema, muretsema.
(end) halliks ootama – väga kaua, lootusetult ootama

Päeva mõte – juhtlõng

“Anna eestlasele juhtlõng ja ta keerutab sellest terve lamba.”

Kommentaar Eesti Ekspressi artikli kommentaaride kohta

Päeva mõte – pane telekas kinni

Hulk eilseid viltulaskmisi.

“Pane telekas kinni. Ära loe ajalehti. Mõlemad räägivad asjust, mis eile viltu läksid.”
Betty Williams

Päeva mõte – kui palju on palju?

Raamatuid pole kunagi liiga palju

“Inimesel ei saa kunagi iialgi olla liiga palju raamatuid, liiga palju punast veini või liiga palju laskemoona.”

R. Kipling, Nobeli kirjanduspreemia 1907

Päeva mõte – luule

“Kõige lähem asi luulele on armastusega voolitud leivapäts või savitaldrik või puunikerdis, isegi kui selle on teinud kohmakad käed.”

Pablo Neruda, Nobeli kirjanduspreemia 1971

Päeva mõte – kuidas sopakat ära tunda?

“Kuidas sopakas ära tunda? Tavaliselt on see pehmete säravate kaantega, tõlge vigane, kirjeldused puuduvad ja lugu hargneb võimalikult kiiresti, et lugeja ära ei väsiks.”

Kaur Riismaa

“Eesti sopakate hiilgus ja viletsus”, Maaleht

Päeva mõte – eduvõimalus

“Enamik inimesi ei tunne võimalust ära, sest see on riietatud tunkedesse ja näeb välja nagu töö.”

Thomas Edison